Korteri müük on oluline õiguslik samm, mis toob kaasa muutused elamispinna kasutamises. Paljud müüjad ja ostjad küsivad: kas müüdud korteris tohib edasi elada? Vastus sõltub mitmest tegurist — näiteks lepingutingimustest, seaduse järgimisest ja uue omaniku nõusolekust. Räägime nüüd kasutusõigusest — see tähendab võimalust kasutada eluruumi ilma omanikuks olemata, s.o. elada korteris ka pärast selle müüki.
Siinkohal tuleb arvestada, et teil ei ole õigust korterit käsutada (nt kinkida, pantida) ning tuleb järgida kõiki lepingus sätestatud tingimusi. Samuti ei tohi te kahjustada kinnisvara. Selliste olukordade lahendamisel on sageli vajalik kinnisvaramaakleri abi. Meie juures töötavad oma ala spetsialistid, kes leiavad igale kliendile personaalse lahenduse ning pakuvad usaldusväärset teenust. Võite olla kindel, et jääte tulemusega rahule.
Mis on isiklik kasutusõigus?
Tegu on servituudi liigiga (õigus kasutada võõrast kinnisvara), kus kinnisasja omanik on kohustatud lubama teisel isikul seda kasutada. Lihtsalt öeldes — te võite elada kellegi teise korteris, kuid teil puudub õigus seda pärandada, kinkida või pantida, st te ei ole selle omanik.
Peamised iseloomustavad tingimused:
- Elamine on lubatud ainult konkreetsetes ruumides, mis on lepingus määratud;
- Kinnisvara tuleb kasutada vastavalt sihtotstarbele (nt ei tohi avada ilusalongi ega kauplust);
- Pärast kokkulepitud tähtaja lõppu tuleb korter vabastada.
Isiklik kasutusõigus aitab kaitsta nende inimeste huve, kes elavad korteris, kuid pole selle omanikud. See on oluline sotsiaalsetes olukordades — nt eakate sugulaste, endiste elanike või muude isikute eluaseme kaitsmiseks. Õigus peab olema selgelt ja juriidiliselt vormistatud, vajadusel ka notariaalselt kinnitatud, et vältida vaidlusi.
Olulised tingimused lepingu koostamisel
Kui teie soov on müüa kinnisvara, aga elada pärast tehingut veel mõnda aega korteris, ning ostja on sellega nõus, tuleb lepingus kindlasti fikseerida järgmised punktid:
- elamise lõppkuupäev;
- vastutus võimalike kahjustuste ja kommunaalkulude eest;
- juurdepääsu tingimused;
- lepingu pikendamise või lõpetamise võimalus;
- kohustus kinnisvara vabastada;
- leppetrahv hilinemise korral.
Kõik need punktid tuleb vormistada lepingus ja kinnitada notariaalselt.
Millal lõpeb isiklik kasutusõigus?
Isiklik kasutusõigus võib lõppeda kahel juhul:
- Kokkuleppel – kui kinnistusraamatus tehakse vastav märge õiguse lõpetamise kohta;
- Määratud tähtaja möödumisel – kui tähtaeg on möödunud, muutub kinnistusraamatu kanne kehtetuks ja tuleb parandada.
- Mõlemal juhul on vajalik notariaalselt kinnitatud avaldus, et kustutada kanne kinnistusraamatust.
Kui vajate juriidilist nõu kinnisvara teemal, pöörduge meie poole – aitame hinnata riske, lahendada probleeme ning vastame kõigile küsimustele.
Riskid ilma õigusliku aluseta korteris elamisel
Kui otsustate korterisse elama jääda ilma kirjaliku kokkuleppeta, võib uus omanik esitada politseisse avalduse ebaseadusliku viibimise kohta. Tekivad ka probleemid kommunaalmaksete tasumisega – võlad võivad koguneda uue omaniku nimele. Lisaks võib asi viia kohtumenetluseni seoses väljatõstmisega.
Selline olukord võib mõjutada korteri edasist müüki, kui sinna on sisse kirjutatud või jäävad elama kolmandad isikud. Oleme varem selgitanud, kuidas osta kinnisvara Eestis võimalikult väikeste riskidega ja mida tuleb selleks teha.
Kas pärast korteri müüki saab seal edasi elada? Jah, aga ainult kindlatel tingimustel. Uuel omanikul on õigus otsustada, mida kinnisvaraga teha, sealhulgas nõuda eluruumi vabastamist. Mõnel juhul võib ta tulla vastu ja lubada müüjal mõnda aega edasi elada, kuid see ei anna juriidilist garantiid.
Seetõttu soovitame sõlmida ametlik leping, mis annab õiguse teatud perioodi jooksul korteris elada — selle aja jooksul ei saa teid välja tõsta. Pidage meeles: sissekirjutus ei anna õigust korteris elada, kuid võib muuta väljatõstmise keerulisemaks, eriti kui tegemist on töövõimetu, eaka või alaealise isikuga. Meie ettevõte aitab lahendada kõik sellega seotud probleemid, tagades professionaalse teeninduse ja taskukohased kinnisvarahinnad.