kaasomand
Kui korteril on ainult üks omanik, kes maksab kommunaalmaksud, pole müügiga probleeme, sest selleks ei pea kelleltki luba küsima. Hoopis teine ​​asi on, kui omanikke on mitu. Näiteks tekkis erastamise algusega ühisomand ehk igaüks sai oma osa.

Mis on ühisomand?

Ühisomand on teatud tüüpi omandiõigus, mis kuulub samaaegselt kahele või enamale inimesele, kellest igaühele kuulub osa. Ühisomand on näiteks see, kui korteris elab koos mitu inimest ja igaühele kuulub osa sellest.

Ta saab selle müüa, pärandada, korteri üürile anda, isegi pantida, kusjuures korterit ennast ei müüda. Kõige sagedamini jagatakse vara järgmistes olukordades:

  1. abielulahutuse korral;
  2. elamispind pärandati kahele omanikule;
  3. oma osa saadakse kohtu otsusega.
On ka selline mõiste nagu üksikvara – vara on küll ühisomandis, kuid seda ei saa jagada. See tähendab, et omanike õigused on täiesti võrdsed. Sel juhul lasub kommunaalmaksude tasumine võrdselt kõigi koduomanike õlul. Standardselt tekib see variant abielus. Ühisvaraks loetakse näiteks abiellumise järel ostetud autot või maja, isegi kui ostuleping on vormistatud ainult ühe abielupoole nimel.

Mis vahe on ühisomandil ja üksikomandil?

Mõlemal variandil on plusse ja miinuseid. Maja või korteri ühisomand näeb ette võrdset vastutust kommunaal- ja muude kulude tasumise eest. Omanikel on kindlad osad, mida nad saavad oma äranägemise järgi käsutada: kinkida, müüa, pärandada jne.

Üksikomandi põhiline erinevus ühisomandist seisneb selles, et oma osa müümisel tuleb see esmalt eristada ja alles pärast seda saab müüma hakata. Aga müüa saab ka nii, kuid siis on vaja kaasomaniku nõusolekut. Kõik tehingud kinnitatakse notariaalselt.

Kuidas eristada oma osa?

Olukordi, kus sugulased ei saa omavahel läbi ja tahavad arveid jagada, tuleb ette üsna sageli. Selle variandi rakendamiseks on vajalik, et elamispinna planeering ja pindala võimaldaksid sellest osa eraldada, see tähendab muuta ruum isoleerituks, vastasel juhul see teil ei õnnestu. Korteri kaasomandi saab määrata kohtu kaudu või sõlmida leping.

Eraldatava osa arvutamiseks saab kasutada tavalist valemit, kus:

  • Х – ühe inimese osa;
  • А – elamispind;
  • В – mitteelamispind;
  • С – omanike arv.

On aga ka lihtsam variant – jagada üldpind omanike arvuga. Suurus võib olla täiesti igasugune, peaasi, et mitte alla 8 ruutmeetri. Perekond jagab pinna ise. Pidage meeles, et müügiks on vaja kõigi omanike nõusolekut.

Kuidas oma osa probleemideta müüa?

Ühisomandiga tehinguid tehes tuleb järgida seadusi. Te saate endale kuuluva osa ruumist müüa ainult siis, kui teised omanikud on sellega nõus. Kõige keerulisem on sellises olukorras müügihinnas kokku leppida. Mida rohkem osapooli, seda rohkem probleeme võib tekkida. Ideaalne on see, kui kõik on müügiga nõus, kuid kõigi nõusolek peab olema notari poolt kinnitatud. See kehtib ka olukorras, kus soovite müüa kaasomandis olevat maad.

Tegevusplaan seisneb esmalt kõigi omanike oma kavatsusest teavitamises ja neile hinna teatamises. Seejärel on vaja leida ostja. Kui tegemist on ühisomandiga, võib sellest kõiki omanikke teavitada pärast notariaalset tehingut. Kahe kuu jooksul on kaasomanikel õigus teie osa välja osta. Teiste omanike võimaluste kunstlik piiramine on keelatud. Tingimused peavad olema kõigile võrdsed. Vastasel korral saab tehingu vaidlustada.

Kas oma elamispinna osa saab välja osta?

Oma osa saab välja osta kokkuleppe alusel. Sel juhul sõlmitakse standardne leping, kuid mõnel juhul ilmnevad nüansid, mis muudavad protsessi keerulisemaks: omandi osa kuulub alaealisele, see on koormatud hüpoteegiga vms. Teine võimalus on teha seda kohtu kaudu. Vajadusel korral pöörduge abi saamiseks maaklerite poole.

Tavaline väljaostuprotsess koosneb järgmistest etappidest. Oma osa välja ostmiseks tuleb sellest teavitada kaasomanikke. Kui nemad nõus ei ole, esitage hagi ühisomandi lõpetamiseks, pärast kohtuotsuse saamist minge notari juurde ja vormistage ost. Liigsete sekelduste vältimiseks on parem pöörduda SPC Kinnisvara OÜ spetsialistide poole.