Kinkeleping on dokument, mille vara omanik koostab korteri, maja või muu vara omandiõiguse tegelikul üleandmisel saajale. Kinkelepingul on palju ühist teise omandiõigust üleandva dokumendi – testamendiga. Erinevalt testamendist annab kinkeleping aga kingisaajale õiguse käsutada saadud vara kinkija eluajal, mitte pärast tema surma.
Kinkeleping on Eestis reguleeritud riiklike õigusaktidega ning sellise lepingu vormistamise kord on täpselt kirjas kehtivates õigusaktides. Lisaks kinkelepingu täitmise ja vormistamise reeglitele on seadustes märgitud ka kinkija ja kingisaaja tegevuse põhjused ja tagajärjed. Just neist tasub lähemalt rääkida.
Kinkelepingu vormistamise protseduur
Nagu igal teisel juriidilisel dokumendil, on ka kinkelepingu vormistamisele ja lepingu koostamise protseduurile konkreetsed nõuded. Seega selleks, et teie poolt või teie nimel sõlmitud kinkeleping omaks juriidilist jõudu, peab kinkija tegema alltoodud toimingud.
• Valmistama ette notariaalse kinkelepingu
Kinkeleping peab olema koostatud kahes eksemplaris ja notari juures mõlemapoolselt allkirjastatud. Lepingus peavad olema kirjas kinkija ja kingisaaja andmed, kingitav kinnisvara ning fakt, et kinnis- või vallasvara antakse üle tasuta.
• Registreerima kinkelepingu kinnisvararegistris
Pärast kinketehingu vormistamist saadab notar kõik dokumendid kinnisvararegistrisse, muudatused tehakse ühe kuu jooksul.
• Tasuma riigilõivu ja notarikulud
Kinkelepingu kinnisvararegistris registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv, mis sõltub kinnisvara hinnast. Samuti tuleb tasuda notarikulud, mille arvutavad registripidajad notari juures.
Kinkelepingu vormistamise protseduur ei ole, vähemalt teoreetiliselt, kuigi keeruline. Praktikas aga tuleb sageli ette juhtumeid, kui kinkijad ise ei tea, et neil pole varale kõiki õigusi. Lisaks esineb juhtumeid, kui kinkijad tühistavad oma kinkelepingu, lähtudes kingisaaja suhtes kehtivatest seaduslikest nõuetest. Millised tingimused peavad siis olema täidetud, et kinkeleping oma juriidilist jõudu ei kaotaks ja milliseid nõudeid saab kinkija esitada kingisaaja suhtes?
Nõuded kingisaajale: millistel tingimustel saab kinkija kinkelepingu sõlmida?
Eesti seadusandlus on kindlustanud kinnisvaraomanikele teatud tingimustel kinkelepingu vormistamise õiguse. Tingimuste ring, mida kinkija saab kingisaajale seada, on piiratud ainult Eesti seadusandlusega kaitstud õiguste ja kohustustega. Rääkides näidetest tingimuste kohta, mida kinkeleping võib sisaldada, tasub mainida alljärgnevaid.
- Tingimus, et kingisaaja peab tasuma kinkimisega seotud kulud. Neiks võivad olla kinkelepingu koostamise kulud, kingi kinnisvararegistris registreerimise kulud, riigilõivud jms.
- Kuna kingisaajast saab kinnisvara omanik, võib kinkija kirjutada lepingusse sisse oma eluaegse elamise õiguse ja elada seal surmani.
- Kingisaaja surma korral pärivad kinnisvara tema lapsed ja eluaegse elamise õigus säilib.
Loetletud tingimused on tüüpilised juhud, millega SPC Kinnisvara OÜ spetsialistid aeg-ajalt kokku puutuvad. See aga pole veel kõik. Lisaks kinkelepingu vormistamise tingimustele saab kinkija kinkelepingu teatud tingimustel ka tühistada. Need tingimused on kajastatud Eesti seadusandluses ja need on järgmised:
- kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
- kingisaaja ei täida kingiga seotud kohustusi või tingimusi.
Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.
Vaadates kinkelepingu iseärasusi ja võimalusi, mida see kinkijale pakub, saab selgeks, miks just see omandiõiguste üleandmise viis on Eestis nõutud. Lisaks eelnevalt mainitud asjaoludele tasub mainida ka sellise lepingu vormistamise maksumust.
Niisiis määratakse notari teenuste hind kinkelepingu vormistamisel sõltuvalt sellest, kuidas kinkija ja kingisaaja vara hindasid. Mis puudutab riigilõivu, siis ka see sõltub deklareeritud hinnast. See asjaolu muudab kinkelepingu kingisaaja seisukohast tulusamaks lahenduseks kui seda on ostu-müügileping. Kinkelepingul on aga ka oma nüansid.
Kinkelepingu puudus seisneb selle ebausaldusväärsuses. Kinkijal on õigus kinkelepingust taganeda, jättes kingisaaja kõigest ilma. Hoolimata sellest kasutatakse kinkelepingut sageli vara võõrandamiseks ja riigimaksudest seaduslikult kõrvalehoidmiseks. Siiski kasutavad kinkelepingut omavahel tavaliselt lähisugulased.
Seega, kui olete huvitatud õiguste saamisest kinnisvarale ja üritate raha kokku hoida, ei soovita me teil ostu-müügilepingu asemel kinkelepingut kasutada. Kui soovite oma vara omandiõiguse üle anda teisele isikule või olete kinkelepingu tingimuste alusel saaja, soovitame nõu küsida spetsialistilt.